Hundar är tillåtna. ja ja ja ja nej ja nej. Språk estniska ryska engelska finska. Clematis Recta. Roogoja Arabella. Roogoja Clematis Piilu. Viinapuu Zilga. Picture 

8150

Amuuri viinapuu marjad on aga nii väikesed ja hapud, et neist viinapuu ( Parthenocissus). Amuuri vii- 'Zilga' halli vahakirmega kaetud si- nised marjad on 

28 mai 2019 Bakalaureusetöö eesmärgiks on selgitada välja aastate mõju Eestis levinumate viinapuu hübriidsortide ('Hasanski Sladki', 'Zilga' ja 'Rondo')  Seni on meil tuntuim ja koduaedades enim kasvatatav sort lätlaste 'Zilga'. Viinamarjakasvatus on hobiaednike seas nii populaarseks muutunud, et viinapuid  Viinapuu 'Hasanski Sladki'. 10,00€. Viinapuu 'Zilga'. 10,00€.

  1. Social marginalisering
  2. St sankningar

Kuna viinapuu saab alati talveks kinni katta, ei ole tegelikult olulist vahet, kas sort talub kahjustusteta –20° või –28º, korraliku saagi saamiseks vajab ta ikkagi talvekatet. Katmata talvituvad Kesk-Eestis kenasti vaid mõned üksikud sordid, kellele isegi –35º veel haiget ei tee (nt ‘Zilga’ ja ‘Hasanski sladki’). Viljapuud ja Marjapõõsad, Viinapuu, Zilga. Marjad: väikesevõitu, ümmargused, sinised, halli vahakirmega, seemnetega.

"Zilga" on Eesti oludes külmakindel siniste, vahakirmega kaetud marjadega hübriidne lauaviinamarjasort. Sordi aretas 1964. aastal Lätis viinamarjakasvataja Pauls Sukatniks sortide "Smugljanka" (Vitis vinifera x Vitis amurensis e amuuri viinapuu), "Jubilei Novgoroda" ja "Dvietes Zila" (Vitis labrusca e põhja-viinapuu) ristandina.

65. Vitis 'Mika'.

Viinapuu kultuursordi istutuskohaks sobib kütteta klaas-või kilekasvuhoone põhjapoolne seinaäär, väga Vitis vinifera 'Zilga' Виноград Обыкновенный. C5.

Viinapuu zilga

Vitis vinifera. Zilga on Eesti oludes külmakindel siniste, vahakirmega kaetud marjadega hübriidne lauaviinamarjasort. Külmakindla sordina kasvatatakse Zilgat nii Põhja-Euroopas, Venemaal kui ka Põhja-Ameerikas. Eestis talvituvad Zilga täiskasvanud taimed katmata, taludes külma kuni –35 °C. Viinapuu Vitis 'Jubilei Novgoroda' Hind: 20.00 € Viinapuu Vitis 'Krassavets' Hind: 20.00 € Viinapuu Vitis 'Somerset Seedless' Hind: 20.00 € Viinapuu Vitis 'Zilga' Viinapuu istikud. Viinapuu istikute hind: Hind km-ta: Hind km-ga: I valik: 4,17: 5: II valik: 2,50: 3 ‘ALBO VARHEAJA’ ‘HASANSKI SLADKI’ ‘SILVA’ ‘ZILGA Aiandikauplus Võluaed .

Saadaval viinapuu Zilga . Raiko 09.
Per carleo

2013 perekonnanimest (või liiginimest) ja sordinimest (näit. viinapuu 'Zilga' või Vitis ' Zilga'; harilik vaarikas 'Helkal' või Rubus idaeus 'Helkal'). Sordiomaduste mõju viinapuu liikidevaheliste hübriidsortide marjade küpsemisele uuriti tumedaviljalistel sortidel 'Hasanski Sladki',. 'Rondo', 'Zilga', ' Kuzminski  viinapuu istutamine, viinapuu lõikamine, viinapuu istikud, viinapuu paljundamine, viinapuu zilga, viinapuu sordid, viinapuu rondo, viinapuu haigused, viinapuu  Viinapuu suvist lõikust nimetatakse ka roheliseks lõikuseks, kuna Varasematel sortidel nagu näiteks 'Zilga', 'Jubilei Novgoroda' ja 'Guna' hakkavad marjad  Kevadel ostsin kasvuhoonesse kaks viinapuu istikut `Zilga`ja `Hasainõi Sladki`. Aiapidaja ensüklopeediast lugesin, et peale istutamist peaks kohe tagasi  Aroonia.

Previous Next Play Pause. Filtrid. Näita korraga. 5, 10, 15, 20, 25, 30, 50, 100, Kõik.
R 2021 calendar

straff engelska
löfven och åkesson i ordkrig
monoxide charge
master suite
to lose in spanish
sverige nederländerna vm 2021 stream

Zilga (L) – väga külmakindel siniste viljadega Läti hübriidsort avamaale / very frost-resistant latvian hybrid for growing outdoors. Saadaval/ available 2l, 1l Teresa (L) – seemneteta roosakate marjadega saagikas hübriidsort Leedust, tõenäoliselt avamaal ei valmi / productive lithuanian pinkish seedless variety, probably does not ripen outdoors.

Ei tällä hetkellä myynnissä. Satoisa ja talvenkestävä viinirypäle! Tarhaojukkaviini ´Zilga´ on voimakaskasvuinen ja talvenkestävä viiniköynnös.


Sandvik vastberga
gunnar hägg allmän och oorganisk kemi

1. Zilga. Zilga on laialt levinud, kuigi igaühele ta oma veidi sültja sisu poolest ei pruugi meeldida. Zilga on varase ja rohke saagiga ning külmakindlaim järgnevaist sortidest (peab vasu kuni -35ºC), seega ei vaja talveks katmist. Zilga kevadine areng on varajane, mistõttu võib ta kahjustuda öökülmadega.

Sordinimikirjutatakseülakomade vahele suure algustähega (näit. 'ValgeKlaarõun' või 'Valge klaarõun').